Üldised faktid

Vaimse tervise valdkond on mitmetahuline,  keerukas ja väga sensitiivne.  Eesti vaimse tervise valdkonna hetkeolukorda iseloomustab elanikkonna vaimse tervise madalseis.  Analoogiliselt muu maailmaga suureneb Eestis psüühikahäirete esinemissagedus tasapisi ning pidevalt,  tähelepandavalt just meeleoluhäirete (depressioon,  bipolaarne häire),  neurootiliste ja psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäirete osas.  Jätkuvalt püsib Eesti maailma kõrgemate suitsiiditasemetega riikide hulgas.

Nii nagu valdkond ise on väga ulatuslik ja mitmetahuline,  on ka sihtrühmaks kogu Eesti elanikkkond.

Vaimse tervise teenuste tarbijate hulk kasvab aasta-aastalt kogu maailmas,  Eesti ei ole siinkohal mingiks erandiks.  Sotsiaal-majanduslikest faktoritest,  mis avaldavad nii otsest kui kaudset mõju vaimsele tervisele,  on tuntuimad kiired muudatused ühiskonnas,  töötus- ja adaptatsiooniprobleemid,  toimetulematus,  motivatsioonipuudus,  kui ka nn. läbipõlemissündroom, liigsed pinged pere- ja tööelus. Ehk teisisõnu – vaimse tervise probleemid esinevad nii vaesemate kui ka jõukamate elanike hulgas,  olles erinevates sotsiaalsetes gruppides mõjutatud erinevatest ohufaktoritest.  Erinevad sotsiaalsed uuringud näitavad,  et ligi kolmandik elanikkonnast hindab ennast sressis olevaks.

Elamine sellises pingestatud õhkkonnas tekitab vajadust  „vabanemise ja anti-stress”  tehnika järele.  Tänapäeval on 60-90% perearsti juurde minevate patsientide haiguste põhjustajaks või võimendajaks stress.